Buoremus vuohki mo mii seailluhit huksenárbámet, lea eaiggáda geavaheami ja máŧasdoallama bokte. Danne leat mii kulturmuitoeiseválddit sorjavaččat das, ahte don háliidat áimmahuššat visttát.
Buot ráfáidahttojuvvon ja gáhttenárvosaš visttiide leat njuolggadusat, movt galgá bargat go áigu máŧasdoallat, divvut dahje ovddeštit daid.
Váldonjuolggadus lea, ahte dát visttit berrejit várrugasat ovddeštuvvot antikváralaš njuolggadusaid ja prinsihpaid vuođul vai nu uhccán go vejolaš earáhuhttojuvvojit.
Dábálaš máŧasdoallan
Dábálaš máŧasdoallama sáhtát dahkat almmá válddekeahttá oktavuođa fylkkagielddain eará go rávvagiid ja bagadusaid oažžuma dihtii.
Váldoprinsihppa ráfáidahttojuvvon visttiid máŧasdoallamii lea, ahte galgá seailluhit álgoálgosaš dahje dološ visteosiid, ovdamearkka dihtii skoađđasiid, lásaid, uvssaid, listtuid ja olggošgieđahallamiid ja bienaid nu guhkás go fal lea vejolaš.
Máŧasdoallamii galgá geavahit seamma ávdnasiid go mat álggos leat geavahuvvon, oktan álgoálgosaš teknihkaiguin ja ráhkademiiguin.
Jahkásaš bearráigeahčču
Lea ávkkálaš go jahkásaččat bearráigeahčat iežat viesu. Go máŧasdoallan dahkkojuvvo jeavddalaččat, de šaddá máŧasdoallan proseassan iige prošeaktan.
Jeavddalaš máŧasdoallan lea buoremus gáhttenvuohki ja guhkit áiggi vuollai buot ekonomalaččamus.
Juos leat eahpesihkar dan hárrái mii lea dábálaš máŧasdoallan, válddes oktavuođa minguin fylkkagieldda áššedovdiiguin.
Smávit earáhuhttimat ja divvumat
Fylkkagielda sáhttá dohkkehit smávit earáhuhttimiid, mat dahkkojuvvojit ráfáidahttojuvvon viesuide ja ráhkadusaide.
Kulturmuitolága § 15a lohká, ahte earenoamáš dáhpáhusain sáhttá spiehkastuvvot ráfáidahttinmearrádusas ja ráfáidahttinnjuolggadusain daid doaibmabijuid dáfus, mat eai dagat mearkkašahtti duohtadallamiid ráfáidahttojuvvon kulturmuittuide.
Leatgo eahpevissis dan hárrái, mii lohkkojuvvo smávit earáhuhttimin dahje divvumin? Válddes oktavuođa minguin, gal mii rávvet du.
Stuorát earáhuhttimat ja divvumat
Stuorát divvumiidda ja earáhuhttimiidda fertet ohcat lobi.
Min bargu lea geahččat bearrái, ahte eai dahkkojuvvo nu ollu earáhuhttimat ahte loahpas báhcá dušše veaháš vel álgoálgosaš visttis.
Ovdalgo stuorát divvunbarggut álggahuvvojit, de fertet gulahallat fylkkagielddain, miellasepmosit plánema árra muttus. Vuosttažettiin dan dihtii vai oaččut rávvagiid ja bagadusa, dasto dan dihtii vai oaččut diehtit makkár doaibmabijuid sáhtát vuordit oažžut dohkkehuvvot.
Doaibmabijut maidda ovdamearkan ferte ohcat sierralobi:
- Molsut ollásit dahje osohahkii geađgejuolggi, seinniid, bielkkáid dahje gáhtu
- Molsut olgguldas seaidneolggoža, gáhttobajildusa, lásaid, uvssaid, listtuid ja suovvabohcciid
- Molsut viessodávviriid mat leat seinniin gitta, nugo skáhpiid, seaŋggaid, beaŋkkaid ja oapmaniid
- Molsut málasortta ja ivnni, jávkadit boarráset ivdnegearddi, málet čiŋahemiid ja dan dakkáriid badjel
- Earáhuhttit/ođasmahttit lanjaid
- Monteret liggenpumppaid
- Máhcahit vistti ovddežis duođaštuvvon dillái
Bargu ráfáidahttojuvvon visttiiguin
Buot eaiggádat ja giehtaduojálaččat geat barget ráfáidahttojuvvon visttiiguin fertejit dovdat čuovvovaččcaid:
- Ráfáidahttindokumeanttat sisdollet njuolggadusaid mat mearridit, maid lea lohpi dahkat visttiin. Barggut/doaibmabijut mat rihkkot ráfáidahttima ulbmila vuostá, sáhttet leat ráŋggáštusvuložat.
- Buot bargguid ráfáidahttojuvvon visttiin mat bohtet lassin dábálaš máŧasdoallamii, ferte fylkkagielda dohkkehit ovdalgo barggut álggahuvvojit.
Guoigaleamit dutnje gii áiggut ovddeštit
Daga álgoiskama ja čohkke dieđuid vistti birra, ja jearat ráđiid ja bagadusaid. Jeara baicca guktii beare ollu ovdalgo oktii beare uhccán!
Duođaš ovddeštanproseassa govaiguin sihke ovddešteami ovdal, ovddešteami vuolde ja ovddešteami maŋŋil.
Antikváralaš ovddešteami vuođđonjuolggadus lea, ahte lea buoret máŧasdoallat go divvut, ja lea buoret divvut go lonuhit. Dohkket áiggi mannolaga mearkkaid ja bonjuvuođaid juos dat doibmet huksenteknihkalaččat.
Geavat seamma bargovugiid ja ávdnasiid go mat álgoálgosaččat leat geavahuvvon vistái.
Earáhuhte dušše dan maid fertet, nu eatnat boares huksehuselemeanttat ja bienat go vejolaš berrejit seailluhuvvot. Juos fertet juoidá váldit eret, ale bálkes boares visteosiid - jurddaš ođđasis geavaheami ja birrasa bearrái.
Jurddaš máhcahahtti čovdosiid, lea buoret ráhkadit juoidá lassin go gaikut eret juoidá. Váldonjuolggadus lea ahte dan maid don dagat, dan galgá sáhttit váldit eret, ja visti galgá leat dego ovdalgo don earáhuhttet dan.
Dáinna lágiin bajásdollojuvvo ja oainnusmahttojuvvo vistti historjjálaš gárggiideapmi ja gáldoárvu.
Doarjja
Don sáhtát ohcat fylkkagielddas doarjaga ovddeštit ráfáidahttojuvvon visttiid, mat gullet priváhtalaš eaiggátvuhtii.
Sámegillii ođasmahttojuvvon: 23.04.2025
Samisk versjon oppdatert: 23.04.2025