Fylkkadiggi čoahkkanan Čahcesullui.
Julie Hoel
Fylkkadiggi mearridii máŋga cealkámuša vuosttaš beaivve. Vurdujovvo ahte lassánit gaskavahku.
Galle duhát máná galget oažžut RS-virusa ovdalgo ráđđehus dahká juoidá?
Vuosttaš lea mánáid ja RS-virusa birra.
Finnmárkku fylkkagielda moaitá garrasit láhkarihkkumiid mat leat fuomášuvvon Finnmárkku buohcceviesus
Fylkkadiggi mearridii cealkámuša Finnmárkku buohcciviesu birra.
Ovttas bargat eallinagi nissondearvvašvuođa ovdii
Dán cealkámušas gáibida Finnmárkku fylkkadiggi ahte nissondearvvašvuohta galgá loktejuvvot mearkkašahtti muddui dutkamis, dikšumis ja das mo dearvvašvuođabálvalus lea organiserejuvvon.
Suodjalus ferte veahkkin siviila huksemii Finnmárkkus
Fylkkadiggi háliida ahte ráđđehus ja stuorradiggi sihkkarastet ahte Suodjalusa oassálastin davvin lea mielde huksemin siviila suorggi geavadis, čuožžu dán cealkámušas.
Davvi Dearvvašvuohta - luohttámušrihkkun davvin
"Luohttámušrihkkun Davvi Dearvvašvuođas čájeha ahte lea áigi guorahallat fitnodatmálle mii čielgasit lea mielde stuorideamen erohusa gaskka mearrádusdahkkiid ja pasieanttaid ja báikegottiid duohtavuođa davvin" lea oassi dán cealkámuša sisdoalus.
Váilevaš báikkálaš demokratiija fátmmasteapmi gáhttenaššiin
Nuppi beaivve meannudedje eambbo cealkámušaid. Vuosttaš cealkámuša duogáš lea ahte Stáhtahálddašeaddji lea ráhkkaneamen Porsáŋgguvuona gáhttema.
Finnmárku ferte oažžut buđaldemiid - ii dušše symbolaid!
Dán cealkámušas čujuha Finnmárkku fylkkadiggi dasa go ráđđehus lea ovddidišgoahtán nationála doaibmaavádaga gearggusvuhtii Romssas ja Finnmárkkus, ja ásahan stáhtalaš gearggusvuođaguovddáža Girkonjárgii. Danne ferte Ráđđehus fuolahit ahte áŋgiruššan buktá prošeavttaid ja bargosajiid vai oažžut doaimmaid ja boahtteáiggedoaivaga Finnmárkui, čuožžu cealkámušas.
Einnostahtti taksefálaldat báikegottiin
Finnmárkku fylkkadiggi vuorjašuvvá fylkka tákseealáhusa ovdáneami geažil. Tákseealáhus Finnmárkkus lea vuođđuduvvon dasa ahte ovttaskas vuoddji eaiggáduššá iežas biilla, ja ahte sus lea doaibmalohpi. Dát lea rašši, ja smávva rievdadusat rámmaeavttuin sáhttet dagahit ahte vuođđu doaimmahit jávká, čuožžu dán cealkámušas.
Sámegillii ođasmahttojuvvon 15.10.2025 | Samisk versjon oppdatert 15.10.2025