Vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat

Dáppe gávnnat fidnoohppiid várás vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid oppalašgeahčastaga.

Buozalmasvuohta oahppoáiggis, permišuvdna ja soahpamuša loahpaheapmi

Fidnooahppi lea bargi oahppofitnodagas daid geatnegasvuođain ja vuoigatvuođain mat čuvvot lágaid, tariffašiehtadusaid ja fitnodaga bargonjuolggadusaid. Fidnooahppin ja oahpaheaddjikandidáhtain leat erenomáš njuolggadusat mii gusket virgesuodjaleapmái, geahččalanáigái ja soahpamuša loahpaheapmái ja lea Oahppoláhka mii mudden dáid. Fylkkagielda galgá oaččut dieđu jus leš juoidá mii guoská oahppodilálašvuhtii, nu go omd. áhpehisvuohta, buozalmasvuohta dahje permišuvnnat.

Oahppoáigi lea mearriduvvon dábálaš bargoáiggi fágas. Dus lea riekti oaččut dan oahpahusa mii lea mearriduvvon oahppanplánas. Dus galgá leat siskkáldas oahppanplána mii čilge maid don galgat oahppat oahppanplána gelbbolašvuođamihtuide ektui.

Buozalmasvuohta

Buozalmasoktavuođa ektui leat gustovaš álbmotoadjolága buohcanruhtaortnegat. Dat mielddisbuktá ahte dus lea vuoigatvuohta bálkái go leat buohcci justa seamma njuolggadusaid mielde go eará bargit.

Oahpposoahpamuša ii dárbbaš loahpahit buozalmasvuohta dihte, muhto guhkit áigge buozalmasvuohta dilli sáhttá rievdat nu ahte ii leat vuođđu šat joatkit oahppodili. Jus it sáhtte joatkit oahppodili buozalmasvuođa dihte, sáhtát sáddet čálalaš ohcamuša fylkkagieldda Skuvlla j a fitnodagaid čuovvoleapmi ossodahkii vai doalahat vuoigatvuođa joatkka oahpahussii.

Áhpehisvuođapermišuvdna

Fitnooahppit ja oahpaheaddjikandidáhtat geat šaddet áhpeheami oahppoáiggis, lea vuoigatvuohta áhpehisvuođapermišuvdnii. Fitnodat leat geatnegahtton muitalit fylkkagildii permišuvdna birra. Dus lea vuoigatvuohta bálkái permišuvdnaáigodagas daid seammá njuolggadusaid mielde mat leat gustovačča eará bargiide.

Loahpaheapmi ja botken

Muhtimin soahpamuš loahpahuvvo dahje botkejuvvo iešguđet sivaid geažil. Gáibiduvvo mieđáhus fylkkagielddas jus áigu dieđihit botkema permišuvdna oktavuođas ja jus soahpamuš loahpahuvvo.

Oahpposoahpamuš/oahpahussoahpamuš sáhttá sihke fidnooahppi/oahpaheaddjikandidáhta ja oahppofitnodat loahpahit.

Oahpposoahpamuš dahje oahpahussoahpamuš loahpaheami galgá fylkkagielda dohkkehit ja mearridit goas oahppodilli galgá nohkat.

Oahppu oarji (Romsa):  Gávnna dás oahpposoahpamuša/ oahpahussoahpamuš loahpaheami ohcanskovi (dárogilli)

Oahppu nuorta (Finnmárku): Gávnna dás oahpposoahpamuša/ oahpahussoahpamuš loahpaheami ohcanskovi (dárogilli)