Stáhtalaš hálddašeapmi
Riikkaantikvára lea kulturmuitohálddašeami direktoráhtta ja Dálkkádat- ja birasdepartemeantta fágalaš ráđđeaddi stáhta kulturmuitopolitihka gárgedeamis. Riikkaantikváras lea ovddasvástádus bajitdási ja ollislaš riikkagottálaš kulturbiraspolitihkas, maid Stuoradiggi ja ráđđehus mearridit.
Riikkaantikvára lea bajimuš fágalaš stivrenváldi ja eiseváldi ráfáidahttojuvvon kulturmuittuid hárrái. Dat mearkkaša ahte dušše Riikkaantikvára sáhttá addit lobi duohtadallat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon visttiid/ráhkadusaid ja addit sierralobi automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittuid arkeologalaš roggamiidda. Riikkaantikvára sádde jahkásaččat vuordámušreivve fylkkagielddaide ja Sámediggái.
Riikkaantikvára lea váidalusváldi fylkkagieldda mearrádusaid oktavuođas, ja/dahje váidalusaid oktavuođas dakkár mearrádusaid dáfus, mat sáhttet dagahit ahte riikkagottálaš kulturmuitoberoštumit vahágahttojuvvojit dahje biliduvvojit. Riikaantikváras lea vuosttaslinnjá ovddasvástádus muhtin áššesurggiin dahje kulturmuittuin, main lea earenoamáš stuorra riikkagottálaš árvu.
Riikaantikvára lea maiddái cealkinváldi, ja galgá sáhttit ovddidit vuosteákkastallama dain áššiin, main riikkagottálaš kulturmuitoberoštumit leat áitatvuložat.
Sámedikkis lea ovddasvástádus dain, mat meroštallojuvvojit sámi kulturmuitun.
Loga lasi Sámedikki neahttasiidduin
Guvllolaš hálddašeapmi
Fylkkagielddas lea fápmuduvvon ovddasvástádus árvvoštallat ja addit cealkámušaid doaibmabijuide, mat gusket kulturmuittuide, kulturbirrasiidda ja kultureanadagaide, main lea guvllolaš ja riikkagottálaš árvu, ja doaibmabijuide mat gusket automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittuide.
Fylkkagielddas lea mearridanváldi kulturmuitolága mielde, ja galgá fuolahit ahte kulturbiras váldojuvvo vuhtii doaibmabijuid plánemis, maiddái gieldda dásis. Fylkkagielddas lea ráđđeaddi rolla, ja dat galgá váikkuhit buori servodatgárgedeapmái. Fylkkagielda hálddaša doarjjaortnegiid Riikkaantikvára ovddas, ja fylkkagielddas leat maiddái iežas doarjjaortnegat.
Finnmárkku fylkkagielda lea ovttasbarggus Sámedikkiin ráhkadan guvllolaš kulturmuitoplána. Dáláš plána gusto áigodahkii 2020-2027.
Fylkkagielda doaimmaha arkeologalaš logahallamiid/ovdaiskkademiid plánaáššiid oktavuođas, ráhkkanahttá ráfáidahttináššiid Riikkaantikvárii ja sáhttá ieš mearridit gaskaboddasaš ráfáidahttima.
Gielddalaš hálddašeapmi
Gielddat leat gáhttejuvvon ja gáhttenárvosaš kulturmuittuid hálddašeami váldooassádallit plána- ja huksenlága barggu bokte. Gielda galgá dahkat mearrádusaid lágaid ja plánaid láidestemiid mielde. Gielddat berrejit maiddái ráhkadit iežaset kulturbirasplánaid, mat áimmahuššet daid maid gieldda ássit atnet deaŧalažžan gáhttet.
Doaibmabijuid, mat gusket kulturmuittuide/kulturbirrasiidda main lea báikkálaš árvu, árvvoštallá dábálaččat dušše gielda. Doaibmabijut mat gustojit kulturmuittuide, main lea guvllolaš ja/dahje riikkagottálaš árvu, ja visttit mat leat huksejuvvon ovdal jagi 1850, sáddejuvvojit maiddái fylkkagildii cealkámušgulaskuddamii. Dasa lassin sáddejuvvojit fylkkagildii doaibmabidjoohcamat áššiin, main lea várra ahte logahallojuvvon automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittut biliduvvojit, dahje áššiin main lea jáhkehahtti ahte gávdnojit ođđa automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittut.
Muddenplánat sáddejuvvojit bargodábi mielde fylkkagildii, mii addá cealkámuša sihke ráfáidahttojuvvon, gáhttejuvvon ja gáhttenárvosaš kulturmuittuid hárrái ja vejolaš arkeologalaš guorahallandárbbuid hárrái.
Loga lasi Ráđđehusa neahttasiidduin kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hárrái
Loga lasi Riikkaantikvára neahttasiidduin
Sámegillii ođasmahttojuvvon: 23.04.2025
Samisk versjon oppdatert: 23.04.2025