Priváhta olbmuide sáhttet kulturmuittut leat árbevierut, dávvirat dahje giehtaduojit mat addet gullevašvuođa ovddit buolvvaide.
Gielddat sáhttet gáhttet báikkálaš kulturmuittuid plánaid bokte, ja fylkkagielddat sáhttet vuoruhit guvllolaš kulturmuittuid. Muhtin kulturmuittut leat nu deaŧalaččat, ahte daidda addojuvvo našuvnnalaš dahje globála gáhttejupmi.
Beaivválaš gielas lea sáhka gáhttenárvvus ja ráfáidahttimis, ollugat malssidit doahpagiid.
Ráfáidahttojuvvon dávvirat
Kulturmuittut ovdal jagi 1537 rájes, visttit ovdal jagi 1649 rájes mat leat ain ceaggut ja sámi kulturmuittut ovdal jagi 1917 rájes leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon Kulturmuitolága bokte. Kulturmuitoláhka addá maiddái vejolašvuođa ráfáidahttit ođđaset visttiid ja ráhkadusaid. Ráfáiduhttin lea garraseamos gáhttenvuohki.
Ráfáiduhttinmearrádus dahje láhkaásahus sáhttá gustot ollásit dahje osohahkii dakkár guovlluide, dávviriidda ja luvvodagaide - dákko ferte olbmos leat vejolašvuohta oaidnit mearrádusa vai dárkilit diehtá mii lea ráfáidahttojuvvon.
Ráfáidahttin suodjala dakkár duohtadallamiid vuostá, mat sáhttet vahágahttit dahje bilidit daid, sihkkarastá ahte kulturmuittut seailluhuvvojit boahttevaš sohkabuolvvaide ja ahte daid historjjálaš ja kultuvrralaš árvvuin adnojuvvo fuolla. Dát fátmmasta doaibmabijuid mat leat eanet go dábálaš máŧasdoallan, ja dakkár doaibmabijuide ferte ohcat lobi. Váldde oktavuođa min áššemeannudeddjiiguin oažžun dihtii bagadeami.
Finnmárkkus leat unnán ráfáidahttojuvvon dávvirat ja mii dáhttut cealkámušaid gullat maid álbmot atná ráfáidahttinárvun boahttevuhtii. Danne leat ráhkadan skovi gos beasat evttohit dávviriid maid don oaivvildat ánssášit ráfáidahttojuvvot . Beasa siisa bank-id bokte, čále maid háliidat ráfáidahttit ja manne du mielas gálggašii ráfáidahttojuvvot. Mii gieđahallat buot dieđihemiid čihkosis. Mii váldit oktavuođa jus áigut váldit viidáset du cealkámuša. Sáhttá ádjánit guhká ovdalgo beassat álggáhit ođđa proseassa, muhto mii árvvoštallat buot cealkámušaid.
Dás gávnnat skovi: Ráfáidahttin evttohus
Eará gáhttenvuogit
Sefrakii logahallojuvvon dávvirat: SEFRAK registaris (Čállingoddi kulturmuitoárvvolaš visttiid logahallama várás) gávdnat eanaš visttiid Finnmárkkus mat leat ovdal vuođđalogu 1945 rájes, muđui riikkas lea 1900 vuođđalohku rádji. Visttit sáhttet leat áimmahuššanveara boahtteáigái.
Loga lasi Sefrak-registara birra Riikkaantikvára neahttasiiddus
Ollugat geavahit sáni gáhttenárvu. Dat ii leat meroštallojuvvon doaba, muhto mearkkaša baicca dan ahte muhtimat soitet oaivvildit, ahte dávviris lea árvu man olmmoš háliidivčče gáhttet. Ovdamearkan sáhttá gielda kulturmuitoplánastis/kulturbirasplánastis namahan kulturmuittu, mii lea gáhttenveara.
Váldde oktavuođa gielddain dahje fylkkagielddain, juos juste du dávvir lea juoga, man almmolaš servodatsuorgi háliida ahte don gii leat eaiggát, gáhttešit. Vaikko vel dávvir ii leatge ráfáidahttojuvvon, de sáhttá dattetge leat juoga, masa fertet ohcat lobi juos jurddašat čađahit vejolaš doaibmabiju.
Eaiggátvuohta
Buot kulturmuittuid eaiggáduššet geat nu, dat sáhttet leat ovttaskas olbmot, fitnodagat dahje almmolaš oassádallit dahje searvevuođat. Dus gii eaiggádušat/sus gii eaiggáduššá dat lea lea ovddasvástádus fuolahit mii dáhpáhuvvá guoskevaš kulturmuittuin, ja eaiggádis lea maiddái oppalaš geatnegasvuohta máŧasdoallat guoskevaš kulturmuittu.
Maŋemusat rievdaduvvon: 07.07.2025.