Ohcanáigemarri
Jahkásaš ohcanáigemearri lea skábmamánu 1. beaivvi. Ohcanskovvi rahppojuvvo jahkásaččat golggotmánu 1. beaivvi.
Sádde sisa doarjjaohcamuša dákko
Raporteren
Áigemearri lágidit jahkeraportta KVSii ovddit jagi ovddas lea njuksmánu 15. beaivvi.
Loga mo lágidat jahkeraportta dáppe
Raportaskovvi rahpasa guovvamánu 1. beaivvi.
Ulbmiljoavku
Kultuvrralaš vázzinsoappi ulbmiljoavku lea ássit geat leat 67 jagi dahje boarráseappot.
Doarjjaortnega ulbmilat
- Gaskkustit fitnolaš dáidaga ja kultuvrra mas lea alla kvaliteahtta.
- Fállat lágidemiid ja buđaldemiid buot dáidda- ja kulturovdanbuktimiid siskkobealde.
- Heivehit kulturfálaldagaid arenain doppe gos ulbmiljoavku árgabeaieallimis orru.
- Lasihit ovttasbarggu kultursuorggi ja fuolahussuorggi gaskkas nu ahte gárggiiduvvet buorit dáidda- ja kulturprošeavttat báikkálaččat girjás šáŋŋeriid ja ovdanbuktimiid siskkobealde.
Doarjjaortnega váldonjuolggadusat
- Duššefal gielddat sáhttet ohcat ruđaid, ja gáibiduvvo uhcimustá 20% iežasoassi ollislaš bušeahtas.
- Ii addojuvvo doarjja investeremiidda, biergasiidda, guossoheapmái, fievrrideapmái, hálddahussii, bargiid bálkkáide, plánemii dahje gealbobajideapmái.
- Bargu galgá leat áŋkorastojuvvon gieldda boarrásiid veahki plánaide ja organiseremii.
- Kultuvrralaš vázzinsoappi doarjja ii galgga buhttet gielddalaš doarjagiid dáláš dahje plánejuvvon áŋgiruššamiidda dahje doaibmabijuide maidda lea juo váfistuvvon ruhtadeapmi. Doaibmabijuid ovdamearkkat maidda ruđat eai galgga geavahuvvot, leat sosiála lágidemiid golut, dán vuolde guossoheapmi ja maiddái doaibmadoarjja joavkkuide ja servviide.
Kultuvrralaš vázzinsoappi organiseren
Fylkkagielda
Finnmárkku fylkkagielda juolluda ruđaid doarjjaortnegii. Kultuvrra ossodat hálddaša ortnega, ja veahkeha čuovvulit gielddaid, ja maiddái prográmmafálaldagaid gielddaide mat daid háliidit.
Gielddat
Ávžžuhuvvo ahte gielddas lea dihto gulahallanolmmoš ortnega várás. Gielddagulahallanolmmoš ávžžuhuvvo jahkásaččat doallat čoahkkima dearvvašvuođasuorggi ja kultursuorggi ovddasteddjiid gaskkas. Juohke institušuvnnas man ortnet fátmmasta, berre leat bissovaš kulturgulahallanolmmoš. Dat gusto sihke ássaninstitušuvnnaide, beaiveguovddážiidda ja sullasaččaide. Álbmoga kultuvrralaš girjáivuohta galgá adnojuvvot prográmmafálaldaga vuođđun. Sámegiella ja kvenagiella galget áimmahuššojuvvot.
Gáibádusat doarjaga geavaheapmái
Gáibádusat mat leat doarjaga hálddašeapmái máinnašuvvojit jahkásaš juolludanreivves gielddaide.
Raporta buđaldemiin mat gullet juolluduvvon ruđaid geavaheapmái, galgá lágiduvvot sierra digitála raportaskoviin mii almmuhuvvo neahttasiiddus. Gielddain mat vuostáváldet kr 100 000 dahje eanet, gáibiduvvo ahte rantoboađut juolluduvvon ruđain bohtet buorrin ulbmilii, ja maiddái ahte láigidit rehketdoallodárkkisteaddji duođaštan rehketdoallogeahčaldaga oktan raporttain. Geavatkeahtes ruđat jagi loahpas galget ruoktotmáksojuvvot, juos eará ii leat sohppojuvvon. Sáhttá dábálaš ohcanskoviin ohcat sirdit geavatkeahtes ruđaid čuovvovaš jahkái. Ruđat kultuvrralaš vázzinsoabbái galget bealljemerkejuvvot ortnegii.